Kas ma oleks kunagi arvanud, et satun kodumaal puhates kreeka peole ja tutvun legendaarse Zorbas ansambli esinejatega...
Pirital, kaunis hoovis, toimuvad kolmapäeviti kontserdid - rõõmuks kõigile, kes hindavad südamlikku atmosfääri. Isegi Ilmataat tegi maagiat - saatis vihma enne üritust. Et me saaks päikese all, viljakandvate õunapuude all õhtut nautida. Sama mõnusalt nagu oliivipuude all. Kullese 5 on koht, kuhu sattudes jääb aeg seisma ja oled hetkes, nautimas elavmuusikat. Hoovi mahub kuni 200 inimest, kohal on külakohvik (saab kohvi, teed, lastele limpsi, koduseid küpsetisi ja maiustusi).
⠀
See õhtu oli eriline. Mängiti isegi Kreetalt 15 aastat tagasi toodud bouzoukit ja isegi lauldi kreeka keeles meremehe laulu! Reipad tantsud ringis, kõvad aplausid ja siirad naeratused... Syrtakit kuuldes läksid kõigil silmad särama, ükski külaline ei jäänud ükskõikseks. Kujutan ette mida tundsid need, kellel ei õnnestunud sel aastal lemmikkohta reisile minna. Kreeka tuli ise kohale! Mõnel olid pisarad silmis... ansambel Zorbas laulud olid nagu palsam hingele.
⠀
Olen lõputult tänulik, et selliseid üritusi korraldatakse. Suur rõõm aga oli suhelda Kreekasse, eriti Kreetasse, armunud kaasmaalastega. Muljetasime, naersime, jagasime vaimustust, jõime raki asemel oliiviõli!
Vapustav elamus! Eriti mõnedelt inimestelt kuuldud fraas "Minu armastus Kreeka vastu kestab..." (kellel 5 aastat, kellel 10, kellel veel kauem) oli südantsoojendav ja samas inspireeriv. Tekkis soov veel rohkem Kreeta elu-olu kajastada.
⠀
See õhtu oli eriline. Mängiti isegi Kreetalt 15 aastat tagasi toodud bouzoukit ja isegi lauldi kreeka keeles meremehe laulu! Reipad tantsud ringis, kõvad aplausid ja siirad naeratused... Syrtakit kuuldes läksid kõigil silmad särama, ükski külaline ei jäänud ükskõikseks. Kujutan ette mida tundsid need, kellel ei õnnestunud sel aastal lemmikkohta reisile minna. Kreeka tuli ise kohale! Mõnel olid pisarad silmis... ansambel Zorbas laulud olid nagu palsam hingele.
⠀
Olen lõputult tänulik, et selliseid üritusi korraldatakse. Suur rõõm aga oli suhelda Kreekasse, eriti Kreetasse, armunud kaasmaalastega. Muljetasime, naersime, jagasime vaimustust, jõime raki asemel oliiviõli!
Vapustav elamus! Eriti mõnedelt inimestelt kuuldud fraas "Minu armastus Kreeka vastu kestab..." (kellel 5 aastat, kellel 10, kellel veel kauem) oli südantsoojendav ja samas inspireeriv. Tekkis soov veel rohkem Kreeta elu-olu kajastada.
Kommentaarid