Üle poole aasta ootamist ja siin see on - meie esimene mini-puhkus. Ühtlasi ka katsetus 14-kuusele tütrele: kas peab nii pikki vahemaid vastu?
Seekord läksime Chaniasse, sest lõpuks leidsin lastearsti, kes vastab meie ootustele ja vajadustele..
Seekord läksime Chaniasse, sest lõpuks leidsin lastearsti, kes vastab meie ootustele ja vajadustele..
Visiit kestis 1,5 tundi: põhjalik küsimuste-vastuste ring, korralik laste ülevaatamine. Arsti kinnitus: "Kõik on tipp-topp". Ja seiklus võib alata.
⠀
Esimene ööbimine Chanias. Mõnus reedene päev. Kohvikutes-restoranides on peamiselt kohalikud, aga aeg-ajalt on kuulda saksa ja poola keelt. Jalutuskäigud Chanias on alati innustavad ja esteetiliselt nauditavad, olenemata hooajast.
⠀
Järgmine peatus - Elafonissi. Kes on käinud, teab, et sel roosa "liivaga" maalapikesel on alati tunglemist, parklad ja söögikohad täis. Aga seekord oli teisiti. Imekaunis oaas, kus on mõnus lapsed omaette jätta, teades, et nendega ei juhtu midagi, sest meri pole sügav ja turiste terve ranna peale umbes 30. Nauding omaette. Ööbimine ja hommikusöök Elafonisi Resort majakeses oli igati väärt, mida ei saa öelda kohaliku taverna kohta. Tavaliselt, kui Kreetal korralikku söögikohta satud, tunned, et oled oodatud. Teenindaja naeratab ja küsib, kuidas puhkus möödub või veel midagi. Tekib dialoog ja hea side. Naudid maitseid, külalislahkust ja lõpus ka nn komplimenti omanikult - tavaliselt on see raki ja midagi magusat. Nii oleme harjunud. Mis juhtus inimestega pandeemia ajal? Teenindaja, kes on ühtlasi taverna omanik, käib mossis näoga, midagi ei küsi, lapsele söögitooli ei paku... Ja nii iga külalisega. Miks mitte rõõmustada selle üle, et rahvas ikka käib? Sõbralikust suhtumisest võidaks ju kõik. Gastronoomilisi elamusi me ei kogenud, kuid kompensatsiooniks olid roosa rand ja Kedrodassos.
⠀
Kolmas sihtpunkt - legendaarne Falassarna. Pikk ja imekaunis rannajoon, unustamatud päikeseloojangud, lummavad aroomid õhus. Chill muusika rannabaaris (muide, see on mai lõpuni keelatud!). Aeg jääb seisma.
⠀
Kuhu rohkem igatsen? Kedrodassos randa. See koht on minu väepaikade nimekirjas.
⠀
P.S. Jõudsime ka koopas ära käia. Sellest kirjutan eraldi.
⠀
Kumb meeldib sulle rohkem - Elafonissi või Falassarna?
⠀
Esimene ööbimine Chanias. Mõnus reedene päev. Kohvikutes-restoranides on peamiselt kohalikud, aga aeg-ajalt on kuulda saksa ja poola keelt. Jalutuskäigud Chanias on alati innustavad ja esteetiliselt nauditavad, olenemata hooajast.
⠀
Järgmine peatus - Elafonissi. Kes on käinud, teab, et sel roosa "liivaga" maalapikesel on alati tunglemist, parklad ja söögikohad täis. Aga seekord oli teisiti. Imekaunis oaas, kus on mõnus lapsed omaette jätta, teades, et nendega ei juhtu midagi, sest meri pole sügav ja turiste terve ranna peale umbes 30. Nauding omaette. Ööbimine ja hommikusöök Elafonisi Resort majakeses oli igati väärt, mida ei saa öelda kohaliku taverna kohta. Tavaliselt, kui Kreetal korralikku söögikohta satud, tunned, et oled oodatud. Teenindaja naeratab ja küsib, kuidas puhkus möödub või veel midagi. Tekib dialoog ja hea side. Naudid maitseid, külalislahkust ja lõpus ka nn komplimenti omanikult - tavaliselt on see raki ja midagi magusat. Nii oleme harjunud. Mis juhtus inimestega pandeemia ajal? Teenindaja, kes on ühtlasi taverna omanik, käib mossis näoga, midagi ei küsi, lapsele söögitooli ei paku... Ja nii iga külalisega. Miks mitte rõõmustada selle üle, et rahvas ikka käib? Sõbralikust suhtumisest võidaks ju kõik. Gastronoomilisi elamusi me ei kogenud, kuid kompensatsiooniks olid roosa rand ja Kedrodassos.
⠀
Kolmas sihtpunkt - legendaarne Falassarna. Pikk ja imekaunis rannajoon, unustamatud päikeseloojangud, lummavad aroomid õhus. Chill muusika rannabaaris (muide, see on mai lõpuni keelatud!). Aeg jääb seisma.
⠀
Kuhu rohkem igatsen? Kedrodassos randa. See koht on minu väepaikade nimekirjas.
⠀
P.S. Jõudsime ka koopas ära käia. Sellest kirjutan eraldi.
⠀
Kumb meeldib sulle rohkem - Elafonissi või Falassarna?
Kommentaarid