Kuni 15. eluaastani ei maitsnud ma oliive - lihtsalt ei teadnud nende olemasolust. Siis jõudis Eestisse must kivita hispaania oliiv - eksklusiiv. Ei pannud suud vett jooksma. Järeldasin, et oliivid pole lihtsalt minu asi...
Mõned aastad hiljem pakuti ühel diskoõhtul moodsas klaasis Martini Bianco't rohelise oliiviga. Seegi ei viinud keelt kõhtu.
Nii ei tekkinudki mul oliividega armastust ega soovi neid osta.
⠀
Sattudes esimest korda Kreetale, pakkus klassiõde veini kõrvale vürtsidega Kalamata oliive, väites, et need on parimad. Kahtlesin, kuid otsustasin maitsta. Jälle ei kõnetanud.
⠀
Sattudes aaatal 2008 Halkidiki poolsaarel asuvasse oliivitööstusesse, kus Itaalia ekspordiks täideti rohelisi oliive paprika, porgandi, mandli ja küüslauguga, sain päris elamusi! Vot kus olid oliivid - lihased, meeletult maitsvad ja parajalt soolased.
⠀
Oleks ma tol ajal teadnud, et juba kahe aasta pärast leian oma lemmikud... hoopis Kreetal! Täiesti juhuslikult, nagu elu parimate asjadega ikka juhtub, sattus minu taldrikule Mouratolia. Muhe kreeta onu lausa nõudis, et ma seda maitseks, väites, et oliivid on marineeritud pere vana retsepti järgi, mis on pärit tema vanavanaemalt. Mõtlesin küll endamisi, et peale Halkidiki oliivide söömist ei üllata mind ükski teine oliiv...
⠀
Aga võta näpust! Olin ekstaasis! Pisike, ilusa nimega Mouratolia, oliiv võitis mu südame. Igaveseks. Pärisin kreeta onult, et miks see oliiv nii eriline on, ja ta rääkis mulle pikalt, et see on haruldane sort ja kasvab üksnes Kreetal, selle kultuveerimine nõuab rohkem vaeva. Hiljem sain teada, et Mouratolia on kreeka gurmaanide üks lemmikutest ja seda lausa aetakse taga kuna puid on vähe, oliive korjatakse käsitsi ja valitakse välja ükshaaval, marineeritakse pea aasta aega merevees, eri ürtidega, lisades oliiviõli ja äädikat.
⠀
On ikka peen teadus! Kus ma 15-aastaselt oliividemaailmas olin ja kuhu jõudsin. Põnev teekond! Rõõmustan, et ei loobunud uusi sorte maitsmast ja leidsin oma lemmiku.
⠀
Hea uudis on see, et Mouratolia jõudis nüüd ka Eestisse - teadaoleval põhjusel piiratud koguses, aga hea seegi. Kreeta eksklusiiv!
⠀
Julged maitsta? On olemas oht, et hakkab meeldima: MOURATOLIA KUNINGLIKUD OLIIVID
Nii ei tekkinudki mul oliividega armastust ega soovi neid osta.
⠀
Sattudes esimest korda Kreetale, pakkus klassiõde veini kõrvale vürtsidega Kalamata oliive, väites, et need on parimad. Kahtlesin, kuid otsustasin maitsta. Jälle ei kõnetanud.
⠀
Sattudes aaatal 2008 Halkidiki poolsaarel asuvasse oliivitööstusesse, kus Itaalia ekspordiks täideti rohelisi oliive paprika, porgandi, mandli ja küüslauguga, sain päris elamusi! Vot kus olid oliivid - lihased, meeletult maitsvad ja parajalt soolased.
⠀
Oleks ma tol ajal teadnud, et juba kahe aasta pärast leian oma lemmikud... hoopis Kreetal! Täiesti juhuslikult, nagu elu parimate asjadega ikka juhtub, sattus minu taldrikule Mouratolia. Muhe kreeta onu lausa nõudis, et ma seda maitseks, väites, et oliivid on marineeritud pere vana retsepti järgi, mis on pärit tema vanavanaemalt. Mõtlesin küll endamisi, et peale Halkidiki oliivide söömist ei üllata mind ükski teine oliiv...
⠀
Aga võta näpust! Olin ekstaasis! Pisike, ilusa nimega Mouratolia, oliiv võitis mu südame. Igaveseks. Pärisin kreeta onult, et miks see oliiv nii eriline on, ja ta rääkis mulle pikalt, et see on haruldane sort ja kasvab üksnes Kreetal, selle kultuveerimine nõuab rohkem vaeva. Hiljem sain teada, et Mouratolia on kreeka gurmaanide üks lemmikutest ja seda lausa aetakse taga kuna puid on vähe, oliive korjatakse käsitsi ja valitakse välja ükshaaval, marineeritakse pea aasta aega merevees, eri ürtidega, lisades oliiviõli ja äädikat.
⠀
On ikka peen teadus! Kus ma 15-aastaselt oliividemaailmas olin ja kuhu jõudsin. Põnev teekond! Rõõmustan, et ei loobunud uusi sorte maitsmast ja leidsin oma lemmiku.
⠀
Hea uudis on see, et Mouratolia jõudis nüüd ka Eestisse - teadaoleval põhjusel piiratud koguses, aga hea seegi. Kreeta eksklusiiv!
⠀
Julged maitsta? On olemas oht, et hakkab meeldima: MOURATOLIA KUNINGLIKUD OLIIVID
Kommentaarid