Hiljuti jagasin paarikümne inimesega mõtteid sellest, et Kreetal on mul hoopis teine aja-ja ruumitunnetus kui Eestis. Neist enamik tõdes, et neil on täpselt sama, aga nad ei oska seda sõnadesse panna. Nagu minagi...
Kõike ei saagi kirjeldada. Ja ei pea. On asju, mida tunnetad nii sügaval, et mõistuseni see ei ulatu. Mõistuse töö on asju defineerida, klassifitseerida, võrrelda, analüüsida. Aga hei, inimene ei võrdu vaid mõistusega. Oleme ju midagi palju enamat. Ja see on imeline, sest saame kogeda midagi kirjeldamatut, millel pole algust ega lõppu, vormi ega värvi, lõhna ega maitset. Kes kogeb? Isiksus? Ego? Keha? Zeus seda teab, aga mis vahet sel on. Peaasi, et selline tunnetus on olemas - kusagil sinu sees, täpset asukohta pole teada.
⠀
Kreetal tajutav aja- ja ruumitunnetus on küll kirjeldamatu, aga see kingib tunde, et oled vaba - igas mõttes. Et oled selle suure, imelise maailma lahutamatu osa, oled tähtis nii endale kui tervele maailmale. Tunde, et aeg jääb vahel seisma ja hetk kestab terve igaviku. Ja selles hetkes on terve elu. Sest eilset ja homset pole olemas. Võib-olla kui Eckhart Tolle viibiks Kreetal, oskaks ta seda kõike ilusti sõnastada, aga see oleks vaid tema isiklik tunnetus, mitte universaalne tõde. Selleks, et seda kogeda, ei pea olema Eckhart Tolle või mingi guru. Piisab sellest, et julged nautida seda, mida Kreetal pakkuda on. Ja usu mind, päikesesaarel ON mida pakkuda - kui oled avatud ning lased siinsel ajal ja ruumil sind suunata, lähed vooluga kaasa ja ei mõtle mõistuse poolt välja kujundatud piirangutele... Just seal, väljaspool kätega katsutavat, silmadega nähtavat, on peidus see eriline tunnetus.
⠀
See teema muutus nii põnevaks, et tänu sellele on minu ümber tekkimas aina rohkem neid, kes räägivad samast asjast. Igaüks oma sõnadega. Kreeta, mida sa inimestega teed?
⠀
Kreetal tajutav aja- ja ruumitunnetus on küll kirjeldamatu, aga see kingib tunde, et oled vaba - igas mõttes. Et oled selle suure, imelise maailma lahutamatu osa, oled tähtis nii endale kui tervele maailmale. Tunde, et aeg jääb vahel seisma ja hetk kestab terve igaviku. Ja selles hetkes on terve elu. Sest eilset ja homset pole olemas. Võib-olla kui Eckhart Tolle viibiks Kreetal, oskaks ta seda kõike ilusti sõnastada, aga see oleks vaid tema isiklik tunnetus, mitte universaalne tõde. Selleks, et seda kogeda, ei pea olema Eckhart Tolle või mingi guru. Piisab sellest, et julged nautida seda, mida Kreetal pakkuda on. Ja usu mind, päikesesaarel ON mida pakkuda - kui oled avatud ning lased siinsel ajal ja ruumil sind suunata, lähed vooluga kaasa ja ei mõtle mõistuse poolt välja kujundatud piirangutele... Just seal, väljaspool kätega katsutavat, silmadega nähtavat, on peidus see eriline tunnetus.
⠀
See teema muutus nii põnevaks, et tänu sellele on minu ümber tekkimas aina rohkem neid, kes räägivad samast asjast. Igaüks oma sõnadega. Kreeta, mida sa inimestega teed?
Kommentaarid