Kreetale turistina sattudes tundis ta, et siin oleks tal palju rõõmsam elu. Inglismaal on tal olemas kõik mugavused, nagu ta ise ütles, kuid puudub täiusliku elu tunne.
⠀
Huvitav, kuidas üks tundmatu inimene jagas poole tunni jooksul kõik, mis mured teda Inglismaaga seoses on vaevanud ja kui suures vaimustuses on ta just Kreetast, sest Rhodosel ega mandri-Kreekas tal sellist sooja tunnet ei tekkinud.
⠀
Lõpuks teatas, et nüüd tegi ta kindla otsuse, et kolib Kreetale ja teda ei huvita, kuidas ta siin hakkama saab. Lihtsalt tunneb, et nii on õige.
⠀
Me elame tõesti imelisel ajastul, kus tunneme end maailmakodanikena. Ajastul, mil vaatamata piiride sulgemisele hakkame tunnetama, et piirid on ainult meie peas. Järjest rohkem hakkame aru saama, et keegi siin maailmas pole võõras - ei teisest rahvusest inimesed ega kohad, kuhu satume esimest korda. Teadmine, et terve maailm ongi loodud sinu jaoks, koos kauni looduse ja kõigi muude asjadega, mida saab katsuda või tunnetada, toob inimesed üksteisele aina lähemale ja avab uued uksed.
⠀
Nii minu uus tuttav vestluse lõpus ütleski: "Aitäh, et sain sinu näol kinnituse, et unistused võib ellu viia ja et Kreetal on kõik hoopis palju parem kui arvata võisin!" Mina vaid jagasin oma kogemusi ja nägemust, ei midagi muud.
⠀
Hommikune käik eesli juurde kujunes välja millekski suuremaks - ootamatult, aga nii õigeaegselt. Elu.